Kevade saabudes hiilivad ligi ka selle ajaga kaasnevad varjatud ohud – puugid. Puugihooaeg algab aprillis ja lõppeb oktoobri paiku. Nad võivad küll visuaalselt olla väikesed, kuid neil on suur roll ohtlike patogeenide ülekandmisel inimestele ja loomadele. Need pisikesed kahjurid levitavad äärmiselt ohtlikke haigusi, sealhulgas puukborrelioosi ja puukentsefaliiti, mis võivad kevadel ja suvel olla Soomes tõsisteks tervisemuredeks.
Puukide arvukus on Soomes viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Leebem kliima on muutnud neil talvekuudel ellujäämise lihtsamaks ning kevad- ja suvehooajal arvukust suurendanud, mis tähendab, et kõik, kes veedavad kevadsuvisel ajal aega välitingimustes, peaksid arvestama võimalike riskidega ning võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. On oluline mõista, kuidas ennast ja oma perekonda puugihammustuste eest kaitsta ning miks on vaktsineerimine nii oluline. Alljärgnevalt aitamegi sul end puugihooajaks valmis seada!
Milliseid haiguseid puugid kannavad?
Puugid on rohkem kui lihtsalt ebameeldivad parasiidid. Nad võivad levitada mitmeid raskeid haiguseid, nagu puukentsefaliit või puukborrellioos, mis võivad halvematel juhtudel põhjustada lausa eluaegseid terviseprobleeme.
Puukborrelioos:
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Lööve tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob.
Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.
Puukentsefaliit:
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Kui haiguse kulg on raske ja seisund halveneb, peaks koheselt arsti poole põõrduma.
Kuidas end puugihooajal kaitsta?
Õnneks on olemas viise, kuidas end ja oma perekonda puukidega kaasnevate ohtude eest kaitsta. Üks neist on vaktsiin puukentsefaliidi vastu – umbes 95% vaktsineeritutest saavad täieliku kaitse puukentsefaliidi vastu. Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini pole, kuid haigust saab ennetada puugihammustust vältides.
Puugihammustuse vältimiseks:
- Kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Loodusesse minnes topi püksisääred sokkide või kummikute sisse, et vältida puukide sattumist riiete alla.
- Kasuta käsimüügis saadaval olevaid putukatõrjevahendeid.
- Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli äärmise põhjalikkusega kogu oma keha, ka kõrvatagused ja juuksed, et ükski puuk märkamata ei jääks.
- Kontrolli kindlasti ka oma lemmikloomi, sest puugid satuvad tihti majapidamisse just nende abil.
Parim aeg vaktsineerimiskuuri alustamiseks on nüüd!
Puukborrelioosi vastu täna vaktsiin veel puudub, küll aga on võimalik end kaitsta puukentsefaliiti nakkumise eest. Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist soovitatakse alustada pugihooaja alguseks, mis on Soomes enamasti aprillist oktoobrini (kuid arvesta, et pehme talv võib seda pikendada). Seega on kevad ideaalne aeg, et puugihooajaks ettevalmistumisega pihta hakata.
Pidage nõu arstiga, et saada rohkem teavet vaktsineerimise, aja broneerimise ja maksumuse kohta. Salu meditsiinimeeskond aitab sind selles osas hea meelega!
