Aita oma immuunsusel viiruste hooajaks valmis olla

Avatar photo
Riin Rehemaa
Sotsiaalmeedia ja kogukonnajuht

Igal aastal, kui suvi saab läbi ja saabuvad jahedamad ilmad, jõuavad kohale ka esimesed viirusepuhangud. Miks me sügiseti viirustele nii vastuvõtlikud oleme?

Õhutemperatuur langeb, puhkus lõpeb ja tuleb tööle naasta, lapsed hakkavad taas lasteaias ja koolis käima … Sellised muutused igapäevaelus võivad hõlpsasti viia inimesed stressi, tekitada unepuudust ja ebatervislikke toitumisharjumusi. Stress tõstab kehas aga kortisooli taset ning see stressihormoon ründab sinu loomuliku kaitsesüsteemi, muutes sind vastuvõtlikumaks haigustele. 

Aga kellele meist meeldiks kohe sügise esimestel nädalatel haige lapsega koju või ise haiguslehele jääda?

Kõige levinumad sügishaigused 

Meist paljud on kogenud, kuidas külmetushaigused hiilivad meile ligi ka soojal aastaajal, aga suur osa viirusi on aktiivsed just sügis- ja talvekuudel. Enamik nendest on kergesti ravitavad ja neist paranetakse mõne nädalaga. Ent on ka selliseid, mis viivad tõsisemate tüsistuste, nagu kopsupõletiku või bronhiidini. Sellistel juhtudel on arstiabi vältimatu.

Vihma, ilma külmenemise ja viirusi hävitava päikesevalguse vähenemise tõttu langeb ka meie immuunüsisteemi vastupanuvõime. Millised on siis kõige levinumad haigused sügis- ja talvekuudel?

1. Lihtsamad nn külmetushaigused

Aevastamine, kurguvalu ja köha on meile kõigile talveperioodil tuttavad kaebused. Nii-nimetatud külmetushaigustesse võime me kõik haigestuda ja ega see just meeldiv kogemus ole. Õnneks on enamik sellistest haigustest ise mööduvad ega vaja tõsisemat meditsiinilist sekkumist. Sümptomeid saab leevendada käsimüügiravimitega ja nende tarvitamise osas annab nõu apteeker või arst.

Parim viis külmetushaigusi ennetada on hügieenireeglitest hoolikalt kinni pidada (vana hea kätepesu!), endale piisavalt uneaega võimaldada ning toituda tervislikult ja mitmevärviliselt (sest eri värvi köögiviljad sisaldavad erinevaid vitamiine). Oma keha eest tuleb hoolt kanda ja riietuda vastavalt ilmastikule.

2. Koroonaviirus

Tänaseks on COVID-19 viirusega seotud ohud meile kõigile teada. Koroonaviiris levib inimeste lähikontaktis kiiresti. Haigus võib mõjutada kõiki elundkondi ja kulgeda raskelt. Ka siinkohal on parim viis ennetuseks hügieenireeglitest kinnipidamine, tervislik toidulaud, aga ka avalikes kohtades maski kandmine.

Kõige levinumad koroonasümptomid on köha, palavik ja väsimus, kuid koroonale viitavad ka maitsemeele kadumine ja hingamisraskused. Kui kahtlustad endal koroonat, tuleks kontakte teiste inimestega kohe vältida või minimeerida, teha ära kodune koroonatest ja järgida juhiseid, mida annab sulle arst.

Kui sul pole tervisekindlustust, kuid vajad viirushaigusest paranemiseks arstiabi, siis Salu on sel puhul parim lahendus.

3. Gripp

Gripp võib esineda mitmel eri moel, kuid kõige levinumad sümptomid on palavik, köha ja kurguvalu. Sümptomid on vägagi sarnased koroonale, nii et oluline on lasta end testida. Nakatumise ennetamiseks tuleks end vaktsineerida, igapäevaselt hügieenireeglitest kinni pidada, korralikult toituda ja puhata.  

Nii gripp kui ka koroona on ülemiste hingamisteede haigused ning olles üht neist põdenud, oled pärast mõnda aega vastuvõtlikum ka teisele. Gripp tuleb korralikult välja ravida, vastasel juhul võivad tekkida tõsised tüsistused, nagu bronhiit või kopsupõletik. Kui su haigusseisund ei parane või tunned end järjest kehvemini, võta ühendust oma arstiga, kes annab vajalikku nõu ja abi.

Tasub teada, et mõlema viiruse ennetamisel on abi vaktsineerimisest. Pärast vaktsineerimiskuuri on väiksem tõenäosus haigestuda ning nakatumise puhul kulgeb haigus kergemini.

Immuunsüsteemi tugevdamine

Selleks, et end sügistalvise perioodi viiruste ja teiste haiguste vastu paremini kaitsta, on õnneks võimalik immuunsüsteemi tugevdada. Kõige alus on see, et kannad enda eest hoolt ja mõtled natuke viirushooaja peale ette: veendud, et sul on ravikindlustus ja arst, järgid tervislikke eluviise ning tarvitada immunsust tõstvaid toite ja toidulisandeid. 

1. Hügieen

Selline lihtne tegevus nagu kätepesu säästab meid paljudest ebameeldivatest terviseprobleemidest. Suur osa viirusi levib haigega otsekontakti teel või katsudes viirusega saastatud pindu. Enese kaitsmiseks tuleb seetõttu pesta käsi. Enamasti piisab selleks lihtsast pesust vee ja seebiga.

2. Füüsiline aktiivsus

Me kõik teame, et enda liigutamine mõjub hästi nii kehale kui ka vaimule. Aga kas teadsid, et see on hea ka sinu immuunsüsteemile?

Järjepidev füüsiline aktiivsus tõstab patogeenide vastu võitlevate valgete vererakkude arvu veres ja alandab kehas põletikku. See tähendab väiksemat riski haigestuda, sest keha loomulik vastupanuvõime on aktiivne. Keha liigutamine toodab ka endorfiine, mis aitavad leevendada stressi. Õnnelikum keha ja vaim tähendab niisiis ka tugevamat immuunsüsteemi.

3. Vitamiinid ja mineraalid

Tasakaalustatud menüü on kogu tervise alus. Sa oled see, mida sa sööd. Su toidulaud peaks sisaldama mitmesuguseid vitamiine ja mineraale, mis toetavad keha loomulikku vastupanuvõimet. Alati on hea mõte süüa värskeid köögi- ja puuvilju, ent sügistalvisel perioodil võib keha vajada ka eraldi turgutust ehk toidulisandeid. Näiteks on enamikel Soome elanikest päikesevalguse vähesuse tõttu puudus D-vitamiinist, mida tuleb seetõttu toidulisandina juurde võtta. Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid seda tarvitama vähemalt septembrist kuni maini.

Et olla kindel, et sööd just neid toidulisandeid, mida sinu keha päriselt vajab, soovitame soovitame sul see teema läbi arutada oma arstiga.

4. Hea uni

Uni on meie tervise ja heaolu üks alustalasid. Kõik inimesed on erinevad ja nii ka nende puhkuse- ja unevajadus, kuid keskmiselt vajab inimene ööpäevas 8 tundi und.

Liiga vähesed unetunnid võivad nõrgestada meie immuunsust ja muuta meid haigusetekitajatele vastuvõtlikumaks. Unepuuduse käes kannatavatel inimestel on veres vähem antikehi ja neil tekivad suurema tõenäosusega põletikulised reaktsioonid. Pikaajaline halb uni võib viia stressini ning stress omakorda kergemalt haigestumiseni. Stress tekitab kehas kortisooli, mille mõjul immuunrakud kiiremini vananevad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on nii mõndagi, mida sa saad ise ära teha, et oma immuunsüsteemi sügistalviseks hooajaks n-ö ette valmistada. Järgides ülal mainitud soovitusi kohaneb su keha paremini teda ümbritsevate muutustega keskkonnas ning suudab viirustest ja teistest haigusetekitajatest lihtsamini võitu saada.

Kindlasti tasub end kurssi viia ka sellega, kuhu arstiabi saamiseks pöörduda. Kõik meist ei ole rahul oma elukohajärgse arsti teenuse või kättesaadavusega. Siinkohal on suurepärane alternatiiv Salu. Me pakume samu teenuseid nagu üldarst, alates viirushaigustega toimetulemisest kuni toidutalumatuse testimiseni. Just sinule sobivat tervisenõu tasub alati küsida arstilt.

Sulle võiksid huvi pakkuda ka need artiklid

Eraravikindlustus

Avatar photo
Matthias Vutt
Chief Marketing Officer

Arstiabi kogu sinu perele Soomes

Avatar photo
Riin Rehemaa
Sotsiaalmeedia ja kogukonnajuht