{"id":5884,"date":"2023-03-13T16:06:43","date_gmt":"2023-03-13T14:06:43","guid":{"rendered":"https:\/\/salu.md\/?p=5884"},"modified":"2023-05-01T06:53:41","modified_gmt":"2023-05-01T03:53:41","slug":"koik-mida-sa-peaksid-teadma-puugihooajast-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/salu.md\/et\/blog\/koik-mida-sa-peaksid-teadma-puugihooajast-eestis\/","title":{"rendered":"K\u00f5ik, mida sa peaksid teadma puugihooajast Eestis"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n<div class=\"lead lr-pattern lead--has-top lead--has-top-no-bottom\"><div class=\"lr-pattern-elem\"><\/div><div class=\"lead-inner\"><div class=\"lead-top\"><p>Kevade saabudes hiilivad ligi ka selle ajaga kaasnevad varjatud ohud &#8211; puugid. Puugihooaeg algab aprillis ja l\u00f5ppeb oktoobri paiku. Nad v\u00f5ivad k\u00fcll visuaalselt olla v\u00e4ikesed, kuid neil on suur roll ohtlike patogeenide \u00fclekandmisel inimestele ja loomadele. Need pisikesed kahjurid levitavad \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikke haigusi, sealhulgas puukborrelioosi ja puukentsefaliiti, mis v\u00f5ivad kevadel ja suvel olla Eestis t\u00f5sisteks tervisemuredeks.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p>Puukide arvukus on Eestis viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Leebem kliima on muutnud neil talvekuudel elluj\u00e4\u00e4mise lihtsamaks ning kevad- ja suvehooajal arvukust suurendanud, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik, kes veedavad kevadsuvisel ajal aega v\u00e4litingimustes, peaksid arvestama v\u00f5imalike riskidega ning v\u00f5tma kasutusele vajalikud ettevaatusabin\u00f5ud. On oluline m\u00f5ista, kuidas ennast ja oma perekonda puugihammustuste eest kaitsta ning miks on vaktsineerimine nii oluline. Allj\u00e4rgnevalt aitamegi sul end puugihooajaks valmis seada!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Milliseid haiguseid puugid kannavad?<\/h2>\n\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p>Puugid on rohkem kui lihtsalt ebameeldivad parasiidid. Nad v\u00f5ivad levitada mitmeid raskeid haiguseid, nagu puukentsefaliit v\u00f5i puukborrellioos, mis v\u00f5ivad halvematel juhtudel p\u00f5hjustada lausa eluaegseid terviseprobleeme.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Puukborrelioos:<\/h3>\n\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p><a href=\"https:\/\/www.terviseamet.ee\/et\/nakkushaigused-a-u\/puukborrelioos-ehk-lymei-tobi\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Puukborrelioosile<\/a> on iseloomulikud palavik, peavalu, \u00fcldine n\u00f5rkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahal\u00f6\u00f6ve <em>erythema migrans<\/em>, mis kujutab endast v\u00e4hemalt 5 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga punetavat laiku. L\u00f6\u00f6ve tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1\u20134 n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast puugihammustust. Aja m\u00f6\u00f6dudes l\u00f6\u00f6ve kaob.<\/p>\n<p>Ravimata j\u00e4\u00e4nud borrelioos v\u00f5ib p\u00f5hjustada kroonilist haiguskulgu: n\u00e4rvis\u00fcsteemi-, s\u00fcdame- v\u00f5i liigeskahjustusi. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on p\u00f6\u00f6rdunud arsti poole haiguse t\u00fcsistuste, k\u00f5rvaln\u00e4htude v\u00f5i j\u00e4\u00e4kn\u00e4htudega.<\/p>\n<p>Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. P\u00e4rast puukborrelioosi l\u00e4bip\u00f5demist ei teki immuunsust ning inimene v\u00f5ib uuesti nakatuda.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Puukentsefaliit:<\/h3>\n\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p><a href=\"https:\/\/www.terviseamet.ee\/et\/nakkushaigused-a-u\/puukentsefaliit\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Puukentsefaliit<\/a> on keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis v\u00f5ivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1\u20132 n\u00e4dala p\u00e4rast gripitaolised haigusn\u00e4hud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni n\u00e4dala ning seej\u00e4rel kaovad.<\/p>\n<p>Kolmandikul nakatunutest v\u00f5ib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning p\u00f5hjustada erineva raskusastmega meningiiti v\u00f5i meningoentsefaliiti. Haigus \u00e4geneb, tekib k\u00f5rge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja \u00fcldine halb enesetunne.<\/p>\n<p>Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse p\u00f5demise j\u00e4rgselt v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da mitmesugused j\u00e4\u00e4kn\u00e4hud. J\u00e4\u00e4kn\u00e4hte esineb 26-46% keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haaratusega haigust p\u00f5denud patsientidest. J\u00e4\u00e4kn\u00e4htudeks v\u00f5ivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonih\u00e4ired, j\u00e4semete halvatused, peavalu, keskendumis- ja m\u00e4luh\u00e4ired jm. Puukentsefaliit v\u00f5ib l\u00f5ppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse s\u00fcmptomaatiliselt. Haiguse l\u00e4bip\u00f5denud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.<\/p>\n<p>Kui haiguse kulg on raske ja seisund halveneb, peaks koheselt <a href=\"https:\/\/salu.md\/et\/arstid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">arsti poole p\u00f5\u00f5rduma<\/a>.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kuidas end puugihooajal kaitsta?<\/h2>\n\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p>\u00d5nneks on olemas viise, kuidas end ja oma perekonda puukidega kaasnevate ohtude eest kaitsta. \u00dcks neist on vaktsiin puukentsefaliidi vastu &#8211; umbes 95% vaktsineeritutest saavad t\u00e4ieliku kaitse puukentsefaliidi vastu. Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini pole, kuid haigust saab ennetada puugihammustust v\u00e4ltides.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Puugihammustuse v\u00e4ltimiseks:<\/h4>\n\n\n<section class=\"columner\"><div class=\"container\"><div class=\"columner-inner appearing ghost\"><div class=\"columner-cell columner-cell--left\"><div class=\"columner-content\"><ul>\n<li>Kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Loodusesse minnes topi p\u00fcksis\u00e4\u00e4red sokkide v\u00f5i kummikute sisse, et v\u00e4ltida puukide sattumist riiete alla.<\/li>\n<li>Kasuta k\u00e4sim\u00fc\u00fcgis saadaval olevaid putukat\u00f5rjevahendeid.<\/li>\n<li>P\u00e4rast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli \u00e4\u00e4rmise p\u00f5hjalikkusega kogu oma keha, ka k\u00f5rvatagused ja juuksed, et \u00fckski puuk m\u00e4rkamata ei j\u00e4\u00e4ks.<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kontrolli kindlasti ka oma lemmikloomi, sest puugid satuvad tihti majapidamisse just nende abil.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/div><\/div><div class=\"columner-cell columner-cell--right\"><div class=\"columner-gallery columner-gallery--slider columner-gallery--high\"><div class=\"columner-gallery-item\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"472\" height=\"708\" src=\"https:\/\/salu.md\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/puuk-472x708.jpg\" class=\"img-responsive\" alt=\"\" title=\"\"><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/section>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Parim aeg vaktsineerimiskuuri alustamiseks on n\u00fc\u00fcd!<\/h3>\n\n\n<div class=\"text\"><div class=\"container\"><p>Puukborrelioosi vastu t\u00e4na vaktsiin veel puudub, k\u00fcll aga on v\u00f5imalik end kaitsta puukentsefaliiti nakkumise eest. T\u00e4ielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest s\u00fcstist: kaks esimest \u00fcheks hooajaks piisava immuunsuse andvat s\u00fcsti tehakse 1\u20133-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seej\u00e4rel on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant korduss\u00fcstiga uuendada.<\/p>\n<p>Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist soovitatakse alustada pugihooaja alguseks, mis on Eestis enamasti aprillist oktoobrini (kuid arvesta, et pehme talv v\u00f5ib seda pikendada). Seega on kevad ideaalne aeg, et puugihooajaks ettevalmistumisega pihta hakata.<\/p>\n<p>Pidage n\u00f5u arstiga, et saada rohkem teavet vaktsineerimise, aja broneerimise ja maksumuse kohta. <a href=\"https:\/\/salu.md\/et\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Salu<\/a> meditsiinimeeskond aitab sind selles osas hea meelega!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n<div class=\"cta cta--1 lr-pattern\"><div class=\"lr-pattern-elem\"><\/div><div class=\"cta-inner\"><h2>Piiramatult konsultatsioone vaid 14.90\u20ac eest kuus!<\/h2><p>Pakett, mis katab su esmatasandi tervishoiuvajadused.<\/p>\n<div class=\"btn-cont\"><a href=\"https:\/\/salu.md\/et\/teenused\" class=\"btn btn-default btn-icon-ar\"><span>Uuri l\u00e4hemalt<\/span><\/a><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Milliseid haiguseid puugid kannavad? Puukborrelioos: Puukentsefaliit: Kuidas end puugihooajal kaitsta? Puugihammustuse v\u00e4ltimiseks: Parim aeg vaktsineerimiskuuri alustamiseks on n\u00fc\u00fcd!<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":5586,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[113,25],"tags":[72,73,112,110],"class_list":["post-5884","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tips-tricks-et","category-uncategorized-et","tag-eesti","tag-ennetamine","tag-healthcare-et","tag-tervishoid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5884"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5884\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6835,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5884\/revisions\/6835"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5586"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/salu.md\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}