Miks on D-vitamiin meile nii oluline?

D-vitamiin mängib olulist rolli kaltsiumi, magneesiumi, fosfaatide jmt oluliste ühendite imendumisel verre. See on nagu liim, mis kleebib enda külge kõik olulise ning juhib siis inimese kehasse.

D-vitamiin on üks nendest vitamiinidest, mis kindlustab inimkeha tervisliku arengu. Seda toitainet vajab keha luude ülesehitamiseks, sest, nagu öeldud, aitab D-vitamiin imenduda kaltsiumil. See võimas vitamiin reguleerib ka teisi rakufunktsioone, nagu rakkude kasv, närvi- ja lihasrakkude vaheline funktsioneerimine, immuunsüsteemi funktsioneerimine ja glükoosi lõhustumine organismis.

D-vitamiin ehk kaltsiferool on ainus orgaaniline ühend, mida inimorganism suudab toota päikesekiirguse toimel. Viibides õues, toodab nahk UV-kiirguse mõjul D-vitamiini. Kalitsiferooli leidub ka toidus, kuid vaid vähestes toidugruppides. Selle põhiliseks loomulikuks allikaks on rasvased kalad, nagu lõhe, sardiinid ja heeringas, samuti muna ja maks. Saadaval on ka mõned D-vitamiiniga rikastatud tooted, nagu piim või hommikusöögihelbed, aga selliseid tooteid leidub Eesti turul pigem vähe. D-vitamiin toimib ka antioksüdandina ja selle põletikuvastased omadused toetavad immuunsüsteemi, ajurakkude ning lihaste toimimist.

Meie kehad ei suuda ise piisaval määral D-vitamiini toota. Seda eriti Eesti laiuskraadil, kus sügisel ja talvel on päevavalgust vähe ning keha saab sel perioodil vähe päikest. Seetõttu tuleks D-vitamiini igapäevaselt toidulisandina juurde võtta. Soovitatav päevane kogus on enamasti 10 mikrogrammi (400 IU) ja et see imenduks, tuleks seda tarvitada koos toiduga. 

Kaltsiferooli soovitatakse võtta hommikusöögi ajal või koos õhtuse snäkiga, näiteks puuvilja, seemnete või pähklitega. Aga viimasel juhul tuleb vaadata, et see ei raskendaks uinumist, sest D-vitamiin võib häirida melatoniini tootmist. Inimeste kehad ja elustiilid on erinevad, nii et katseta ise, mis just sinule kõige paremini sobib. Uuringud on näidanud, et D-vitamiini tarvitamine söögi ajal aitab sellel paremini imenduda.

Nagu öeldud, tingib seda Eesti geograafiline asend, mille tõttu ei saa meie keha suuremal osal aastast keha piisavalt päikesevalgust. Dr Mart Kulli andmetel on 73% Eesti elanikest D-vitamiini tase normist madalam ja 8% elanikest on tõsine D-vitamiini defitsiit. Sama probleem on levinud ka teistes Baltimaades. Seetõttu on oluline D-vitamiini toidulisandina juurde võtta.

Eesti suved on küll küllaltki soojad ja päikselised, kuid see ei tähenda, et me peaks kogu oma vaba aega päikese käes veetma, sest see tingib uued probleemid, nagu päikesepõletus ja liiga palju UV-kiirgust. Ja isegi kui seda teeksime, ei varustaks see meid terveks aastaks D-vitamiiniga.

D-vitamiini puuduse põhipõhjus on enamasti vähene päikesevalgus ning selle toitaine vaene toidulaud. Defitsiiti saab ravida toidulisandiga, kuid esmalt tuleks küsida arsti või apteekri nõu selles osas, milline on just sulle õige doos.

Kõige levinumad D-vitamiini puudusele viitavad sümptomid on:

• väsimus;
• uneprobleemid;
• valulikkus luudes;
• juuste väljalangemine;
• isutus;
• lihasnõrkus;
• pidev kurbusetunne või depressioon;
• pidev haigestumine.

See, kui sul on üks või mitu nendest sümptomitest, ei pruugi alati tähendada, et tegu on D-vitamiini puudusega, ent just need seisundid on selle defitsiidi puhul kõige levinumad. Ja võib juhtuda ka nii, et sul on kaltsiferoli puudus, ent sul ei esine ühtki neist sümptomitest.

Kõige kindlam viis aru saada, mis seis su kehas D-vitamiiniga on, on lasta teha vereanalüüs. Optimaalne D-vitamiini tase peaks veres olema aastaringselt üle 75 nmol/L. Salu kliendina on sul võimalik lasta D-vitamiini taset veres laboris mõõta ning konsulteerida selles küsimuses arstiga.

D-vitamiini puudust ravitakse enamasti toidulisanditega, päikesvalguse käes viibitud aja pikendamisega ja menüü korrigeerimisega. Koos D-vitamiiniga soovitatakse võtta ka magneesiumi, sest see aitab D-vitamiinil imenduda. Väga tõsise defitsiidi korral võib arst välja kirjutada retsepti suurele kogusele D-vitamiinile, kus päevane annus võib olla kuni 50 000 IU.

Kui D-vitamiini on veres väga vähe, võib selle taseme parandamine võtta kuid. Nii ennetamisel kui ka ravil on üks eesmärk – hoida D-vitamiini hulk veres piisav, et toimiksid sellega seotud olulised funktsioonid.

Isegi juhul, kui sa püüad käia sagedamini õues ja süüa rohkem D-vitamiinirikkaid toite, siis arstid soovitavad alati võtta ka D-vitamiiniga toidulisandeid. Nii et ära unusta igapäevaselt D-vitamiini võtta!

D-vitamiini põhiroll kehas on reguleerida kaltsiumi ja fosfori metabolismi. Seega mängib see vitamiin olulist rolli kasvavas organismis, kindlustades luude ja hammaste normaalse arengu.

Vitamiinipuuduse korral ei imendu kaltsium korralikult, luud jäävad nõrgaks ning väikelastel võib tekkida rahhiit, luude väärareng või nad hakkavad istuma, seisma ja kõndima normaalsest hiljem. Arenguprobleemide profülaktikaks peaks vastsündinutele andma juba alates kolmandast-neljandast elupäevast 10 μg (400 IU) D-vitamiini päevas. Esimesest kaheteistkümnenda eluaastani peaksid lapsed saama päevas 10-20 μg (400-800 IU) ja 12-18-aastased noorukid 15-20 μg (600-800 IU) D-vitamiini.